Vahetuspereks?

Miks hakata vahetuspereks?

Vahetusõpilase võtmise põhjuseks võib olla huvi teiste kultuuride vastu, soov avardada enda ja oma laste maailmapilti või lisada vürtsi oma pere argipäeva. Kindlasti annab vahetusõpilane võtmine võimaluse praktiseerida ka võõrkeelt.

Vahetusperena muutuvad pere traditsioonid ja pühad tähendusrikkamaks ning vahetuspereks olemine aitab näha nii oma peret kui kogu Eestimaad läbi kellegi teise silmade.

Ei saa aga öelda, et vahetusaasta on lihtne. See on teisest kultuuriruumist pärit teismelise kasvatamine, kes alguses on kui väike laps, kes ei oska keelt ega tunne kombeid. Siiski muudab see kooskasvamise kogemus kogu pere ühtsemaks, avatumaks ja ning need toredad mälestused ja argipäeva naljakad juhtumised jäävad meelde kogu eluks.

Vahetuspereks hakkamise tingimuseks on teie pere motivatsioon - te soovite anda endast parima vahetusaasta õnnestumiseks.

Kindlasti annab vahetuspereks olemine julgust juurde neile peredele, kel enda laps soovib aastaks laia maailma õppima minna. Aasta vältel nähakse kogu YFU süsteemi toimimist nii lähedalt kui võimalik ja seega ollakse teadlik sellest, mida üks vahetusaasta endaga kaasa toob.

Kui tunned, et soovid olla noorele inimesele just see, kes annab talle kodust kaugel olles turvatunde, kes avab talle oma Eesti kodu ja südame, kes aitab tal hakkama saada täiesti uues kultuuris ja keeles ning kes võtab ta oma pere liikmeks, siis oled õiges kohas.

Selle ankeediga näitad üles huvi meie programmi vastu ning saad liidetud meie infovoogu!

Ankeedi esitaja andmed

Küsimused ja vastused

Milline pere sobib vahetuspereks?

YFU rahvusvahelised nõuded ütlevad, et peres on nõutud vähemalt üks täiskasvanud pereliige, kuid YFU ei kitsenda pere mõistet rohkem. Vahetuspereks sobib nii üksi elav inimene; noor pere, kel endal lapsi pole; üksikvanem; lastega pered ning pered, kust lapsed on juba välja kolinud. Ka võivad pere lapsed olla palju väiksemad kui vahetusõpilane. Õigupoolest on nooremad õed ja vennad head keeleõpetajad, kuna nemad tavaliselt ei karda, et äkki võõramaalane ei saa neist aru.

Pere peab võimaldama õpilasele täis kõhu ja oma voodi. Õpilasel ei pea olema oma tuba ja ta võib olla samas toas ka samasoolise perelapsega. Pere üks kodustest keeltest peab olema eesti keel ning ühegi võõrkeele oskus ei ole perele kohustuslik. Elada võib nii maal kui linnas, saarel või mandril – peaasi, et õpilasele oleks tagatud võimalus koolis käia.

Kuidas otsustatakse, millisesse kooli õpilane Eestis läheb?

Vahetusaasta jooksul õpivad vahetusõpilased tavalises Eesti gümnaasiumis, õppetöös osalemine on kohustuslik, isegi kui alguses keelt ei osata. Kooliga teeb kokkulepped õpilaste vastuvõtmiseks YFU kontor. Vahetusõpilased käivad üldjuhul samas koolis, kus pere lapsed, kodule lähimas koolis või pere poolt soovitatud koolis. YFU Eesti ei saa garanteerida õpilasele kindlas koolis kohta, kui klassid on täis või kui kool ei ole muul põhjusel koostööks valmis.

Kui vahetusõpilane on tulnud Eestisse kas muusika-, kunsti- või filmiprogrammiga, aitab sobiva kooli leida samuti YFU Eesti.

Kas vahetusõpilase pärast tuleb muuta kuidagi ka kodust elu?

Vahetuspere ei pea tegema vahetusaasta jooksul midagi enamat, kui elama oma tavalist pereelu edasi. Vahetusõpilane tulebki siia, et kogeda just tavalise Eesti pere argipäeva ja olla osaks sellest perest. Õpilast ei pea kohtlema kui külalist - õpilasse peab suhtuma kui pereliikmesse. Ta võiks olla kaasatud kõigisse pere tegemistesse, ka kodutöödesse nii nagu kõik teisedki liikmed. See aitab õpilasel paremini perre sulanduda ja ennast koduselt tunda. Samuti on nii vanematel kui lastel lihtsam, kui kõiki koheldakse peres võrdselt.

Millal õpilased saabuvad ja millal lahkuvad?

Vahetusaasta kestab ühe terve õppeaasta – õpilased saabuvad Eestisse 16. augustil (peredesse 20.augustil) ning lahkuvad juunikuu lõpus/juuli alguses. Vahel saabub õpilasi ka jaanuaris ning siis kestab nende vahetusaasta ühe kalendriaasta. Lisaks aastasele programmile on olemas semesterprogrammid, mida mõned vahetusõpilased valivad. See tähendab seda, et vahetusaasta kestab pool aastat, kas siis augustist detsembrini või jaanuarist juulikuuni. Kõigega, mis puudutab viisat, elamis- ja viibimisõigust, tegeleb YFU Eesti kontor ja vajadusel palub pere abi.

Kes annab vahetusõpilasele aasta jooksul taskuraha?

Õpilastele saadavad iga kuu taskuraha (soovitavalt 150–250 € kuus) nende pärisvanemad, mille eest lapsed tasuvad lisaks igapäevakulutustele (snäkid, kohvid, kinopiletid jne) ka oma bussisõidud ja kooliraamatud. Pere lepib muud raha puudutavad reeglid õpilasega ise kokku.

Kas õpilased on kindlustatud?

Euroopa Liidu õpilased tulevad siia Euroopa ravikindlustusega ning üldjuhul on neil ka täiendav kindlustus, mis korvab muud kahjud. Väljastpoolt Euroopat saabuvad õpilased teevad kindlustuse YFU ametliku esindaja juures.

Millised on vahetuspereks hakkamise etapid?

Kogu protsessi ajaline kestus taotlemise algusest kuni õpilase saabumiseni on äärmiselt individuaalne. Astmed on järgmised:

  • Pere täidab ära vahetuspereks hakkamise ANKEEDI (KLIKITAV) YFU Eesti kodulehel elektrooniliselt;
  • Perega võetakse ühendust ja lepitakse kokku kodukülastuse aeg;
  • Toimub kodukülastus;
  • YFU annab vastuse pereks sobivuse kohta. Jaatava vastuse korral leitakse koostöös YFUga perre sobivaim õpilane;
  • Sõlmitakse koostööleping perekonna ja YFU Eesti vahel;
  • Perele edastatakse õpilase ja õpilasele pere kontaktid. Omavaheline suhtlus võib alata;
  • Juulis/augustis toimub peredele ühepäevane koolitus.
Mida peaks pere õpilase valikul silmas pidama?

Kindlasti on väga määraval kohal, kui mitte lausa esimesel, lapse huvialad ja hobid. Kuid kas teismelise ankeedis kirjutatu vastab tõele veel siis, kui ta Eestis kohal on? Nende tujud ja eelistused võivad muutuda väga kiiresti ning seetõttu ei tasu ankeete kunagi 100% tõesena võtta. Vahetusaastale tullakse ennast avastama ning sageli tahetakse siin proovida uusi asju. Küll aga, kui laps on tulemas mõnda eriprogrammi, siis võib kindel olla, et vähemalt see huvi on temas suur. Hobidele lisaks on oluline päritoluriik – Aasiast või Ladina-Ameerikast pärit õpilase võtmisel tuleb silmas pidada, et sealsete riikide kultuur ja tavad on erinevad Eesti omadest ning alguses tuleb teha õpilasele mõningast selgitustööd, kuidas Eestis "asjad käivad".

Kuigi vahetusaasta eesmärk on ära õppida eesti keel, siis on täiesti tavaline, et pered, kes on otsustanud programmiga liituda, soovivad oma võõrkeeleoskusi praktiseerida – kui saksa keel kipub praktika vähesuse tõttu ununema, siis tasub kaaluda saksakeelsetest riikidest pärineva lapse valimist. Endised vahetuspered on toonud veel välja, et lapse koduse peremudeli põhjal on samuti hea otsuseid teha. Samas eks vahetusaasta olegi teistmoodi aasta ja mõnikord on vahetusõpilased väga õnnelikud selle üle, kui saavad teada, mis tunne on elada hoopis teistsuguses peremudelis, kui on neil kodumaal. Kõige rohkem loeb õpilase valimisel siiski sisetunne ja kui pildilt vaatab vastu laps, kes tundub oma, siis üldjuhul nii see olema saab – temast saab see kõige omasem pereliige, kes vahetusaasta lõpus lahkuda ei soovigi.

Milline on perede ettevalmistus vahetusaastaks?

Enne õpilaste saabumist Eestisse toimub peredele suvel ühepäevane koolitus, kus endised pered jagavad oma kogemusi, räägitakse praktilistest teemadest ning on võimalik üheskoos saada vastused tekkinud küsimustele.

Kui palju YFU üritusi aasta vältel toimub?

YFU korraldab vahetusaasta jooksul kokkusaamisi nii peredele kui õpilastele ning eraldi on õpilastele mõeldud kohustuslikud seminarid. Vaata 2019/2020 hooaja kalendrit SIIT.

Mis saab peredest peale vahetusaastat?

Peale vahetusaastat on kõigil peredel võimalus hakata YFU vabatahtlikuks. Üheks võimaluseks on liituda VAP klubi tegevustega. See koondab endas kõiki neid toredaid peresid, kes ei suuda YFUst lahkuda ning soovivad oma tegevusega toetada YFU Eesti tegevust.

Lisaks on kõigil peredel võimalus liituda tugiisikuprogrammiga, mis võimaldab toetada uusi sissetulevaid õpilasi oma nõu ja jõuga ning aidata neil võtta oma vahetusaastast viimast.

YFU juurde jäämiseks on veel mitmeid võimalusi - hakata kodukäijaks ning külastada sealjuures vahetusperedeks saada soovivaid kodusid; aidata läbi viia perekohtumisi või alati on võimalik alustada ise millegi uue ja säravaga, mis toob kasu nii endale, sõpradele, YFU-le kui kogu Eestile.

Kui on veel küsimusi, võta ühendust diina@yfu.ee