Nalja ja armsaid hetki lõppenud õppeaastast

Vist esimest korda sel aastal ootasime kogu perega Eurovisiooni – seekord Euroopas olles, saanuks Austraalia õpilane ka aktiivselt ise kogu pidutsemisest osa ning enda riigi poolt ka hääletada! Kuid esimest korda ajaloos jäi see ära, mis sai veel ülejäänud „teistmoodi“ asjaolude ritta. Väga teistmoodi – lumeta-koroonaga-eurovisioonita-aasta!👀
Liigutav oli lapse blogist lugeda, et ta ei saa nüüd enam kunagi üleni kodus olla, sest pool tema südamest elab Eestis, pool Saksamaal.💜
Lumi, isegi kui see on lörts ja rahe, on ikkagi lumi.🌨
Sügisel sõitsime kooli ja ühel hommikul julges laps küsida, et ega need puud, mis on lehtedeta, ei ole kõik korraga haigeks jäänud?🍂🍁
Laused: “Anna (nimi) anna (verb) kohukest”, tegi õpilasele nalja.🙉
Sõnad “puudel” (puude peal), “puudel” (koeratõug) ja “pudel” kõlasid kõik ühtemoodi. 🤷‍♂️🐩
Meile tegi nalja, kui laps pidevalt kooke küpsetas. Arutasime siis isekeskis, et peaks tugiisiku külla kutsuma, kes aitaks lahendada pere “probleemi” ja meie eest koogid ära sööks ja ise paksuks läheks.🍰🍰🍰
„Ma ei söö piimatooteid, aga jäätis ja juust pitsal on ok“ oli ühe vahetusõpilase armas loogika🍕🍦
Laps arvas, et püreesupp on kaste ja kasutas seda kastmena.🥘
Kõige meeldejäävam hetk oli kindlasti sügisene kartulivõtt. Naljakas oli vaadata, kuidas vapustatud suurlinna Jaapani tüdruk imestas, kuidas kartuliraputaja hakkas maa seest kartuleid välja raputama.🥔
Kogu aasta oli tore, aga ülitore oli lapse otsus jääda meie juurde aasta lõpuni, sõltumata karantiinist ja e-õppest.🤗
6. detsembril, Nikolause päeval olid kõigi meie pereliikmete jalanõudes üllatused vahetusõpilaselt.🎁
Tore oli vahetusõpilase suur üllatusi selle üle, kui ta sai tagasi oma vahetusõpilaste reisil ära kaotatud telefoni. 📲
Leiutasime uue keele GERMONIAN