Dardan Saksamaalt - Minu elu Avinurmes

Avinurmes olen ma esimene vahtusõpilane. See küla asub Ida-Virumaal, selles Eesti maakonnas elab köige rohkem venelasi.

Sellest tekib eksiarvamus, et elan vene perekonna juures ja käin vene koolis. Kuid see ei ole nii, ma elan Eesti perekonna juures ja käin Eesti koolis. Kuigi elan Ida-Virumaal, ei ole see koht teistest kohtadest halvem, pigem parem, sest siin on inimesed sõbralikud. Tunnen, et kogu küla võttis mind hästi vastu. Esimese septembri hommikul 2009 aastal tutvustas direktor mind kogu koolile ja andis mulle lilli. Selle tõttu teavad kõik, et olen vahetusõpilane Saksamaalt. Kui tulin esimesel päeval kooli, olin rõõmus, et ei pea enam mõtlema, kes on mu tulevased klassikaaslased, sest nüüd sain nendega lähemalt tutvuda. Samuti ei pidanud ma enam mõtlema kellega oma vahetusaasta veedan.

Minu klassikaaslased tutvustasid end minule. Üks tüdruk küsis minu käest saksa keeles mis on minu lemmiktund. Koolis saab valida, kas õppida saksa- või vene keelt. Mulle pöörati palju tähelepanu, kuna olen uus. Mind vaadati pilkudega, kuid sõnadega olid algselt kitsid. Esimine asi mida minu klassivennad küsisid oli, et mida ma arvan Eesti tüdrukutest. Vastasin, et nad on atraktiivsed.

Oma sõpradega rääkisin palju, kuid siin, kuna olin uus suhtlesid teised minuga tagasihoidlikumalt. Samuti ei osanud ma siin rääkida veel eesti keelt. Aga üks poiss rääkis minguga inglise keeles ja ei kartund minuga suhelda. Klassikaaslased küsisid minul saksa noorte kohta. See oli tore, et nad tundsid huvi.

Samuti olen suhtlemisel ise arglik nagu paljud eestlased. Ma ei sulandunud sisse, kuna ei saanud aru räägitavast keelest, kuid see motiveeris mind rohkem eesti keelt õppima. Selleks, et õppida eesti keelt käisin algklasside tundides. Kui käisin teise klassi tunnis esimest korda olin neile eriline, et nad olid minu laua ümber ja vaatasid mind ainiti. Kui õppisin seal eesti keelt, tegin vigasid, üks poiss naresid minu üle, kuid tore poiss ütles, et ole tasa ta alles õpib.

Olen oma perekonnaga rahul ja õnnelik, et elan nende juures. Minu vahetusperes on mul justkui kaks õde ja üks vend, ema ja isa. Minu perekond on väga spontaalne ja võtab asju kergesti. Saksamaal on organiseeritud elu. Algselt oli mulle selline eluviis veider, kuid nüüd olen harjunud ja sellega rahul. Minu pere on väga sportlik. Saksamaal tegin ka sporti - mägironimine, kui neid ei saa võrrelda omavahel.

Pärast esimest sporditundi olin nii väsinud, et arvasin, et suren, Kuid olen õnnelik, et minu koolis lastakse valida, kas teha peale tunde sporti või mitte. Nüüd käin iga päev sportimas. Me jookseme, mängime hokit ja korvpalli jne. Nüüdseks olen paremas füüsilises vormis ja uhke enda üle, et teen sporti. Eestlased on sportlik rahvas.

Ma saan eesti keelst hästi aru ja räägin, kuid minu grammatika on nõrk.

Lõpetuseks ütlen, et olen õnnelik oma perekonna üle ja kooli, sest kooli on aktiivne ja seal tehakse palju üritusi. Õpin klassis, kus õppimine on mõnus ja naljakas. Ma tahan veeta võimalikult palju aega koos oma sõpradega kellega olen kohtunud praeguses elukohas.

Olen õnnelik, et saan veeta oma vahetusaasta Avinurmes!

(Autori tekst muutmata)


Lenni Begiast - Tere-tere!

Minu nimi on Lenni ja olen pärit Belgiast. Alates 16. augustist elan mina Tartus Laanemaade peres. Ja mulle meeldib!
YFU palus mul kirjutada midagi minu vahetusaastast kuni tänaseni. Nii mina kirjutangi mõned read.

Mina käin Tartu Kunstikoolis, sest valisin kunstiprogrammi ja olen oma valikuga väga rahul. Kool on päriselt hea. Kunstitunnid meeldivad mulle väga. Belgias ma kunstikoolis ei käinud ja nii on praegune õppeprogramm ääretult huvitav kogemus.  Ma tean, et ma ei taha saada kunstnikuks, aga see aasta on tähtis mulle enne Belgia ülikooli astumist… (see on ainult üks põhjus, muidugi on põhjusi minu Eestis õppimisele rohkem )

Pärast kooli tegelen veel mitmete huvitavate asjadega. Käin kaks korda nädalas koorilaulu õppimas. See on Tartu Noortekoor. Meil oli kontsert detsembris, jõulude ajal. Oli väga tore kogemus osaleda kontserdil. Kõik on väga sõbralikud ja see teeb teistega koostegemise väga armsaks.
Mina käin ka rahvatantsutrennis koos emaga. Belgias ma tantsisin ka rahvatantsu ja nii mulle meeldib teha seda ka siin. Tantsud on muidugi erinevad.  Eesti rahvatantse tantsida on huvitav kogemus.

Eestis on mul tore vahetusperekond. Mul on nüüd üks kaheaastane õde ja üks kuueaastane vend.  Meile meeldib mängida koos. Nad on nii tublid, armsad ja sageli naljakad. Ja nüüd mina räägin paremini eesti keelt. Me oleme suured sõbrad.

Sõbrad on mul kõik toredad. Üks sõbranna õpetab mulle käsitööd. Ta on hea õpetaja ja esimene müts on juba valmis kootud. Kudumine sobib mulle väga ja nii ma alustan juba järgmise mütsi kudumist.

Mina armastan päriselt Eestimaad. Niipalju kui palju ma saan, külastan ma teisi Eesti maapiirkondi ja linnu. Teeme seda sageli koos teiste vahetusõpilastega. Nad on minu head sõbrad ja kaaslased ka. Koos on alati palju lõbusam.

Lenni Belgiast
Tartu Kunstikooli vahetusõpilane

(Autori tekst muutmata)


Victor Brasiiliast - Tere kõigile.

Kuidas seal läheb ?
Ma praegu on kahjuks veel vahem MSN kasutanud, vahes räägin v.Jaanusga aga tahtsin mõni uudiseid teiest.

Need paar kuuid et siin saadsin olid mul palju toimunud, kindlasti olen paremine harjunud kõikga, mu pere, sõbrad rootine ja kõik mu elu siin.

Kas on seal praegu midagi uus?

Tihti ma veel igatsan midagi Eestist, mõnikord on asjad nagu minu (Jaanuse) tuba või kodust lõhn või neeid võileivad selline soolane lihaga ja pärast jõulsaani ühepäevatoidu ja minu ahjusse puuid panna ja nii edasi. Tavaliselt, tunnen selline igatsus kui mõtlen midagi kodust või teiest.

Täna nägin et oli vanaema sünpäev, tähendab et juba üks aasta tagasi on kui ma olin veel uus seal, saain mõni eesti keel sõnad kasutada, koolis või karate treeinis peagu madagi aru ei saanud ja arvasin et kaks kuuedaga oli aasta juba palju möödnud ja tahks kiirest palju vaadata sest et mu aasta oli varsti lõppus.Selliseid asjad on mis ma kõik rohkem igatsan, on momentid et olid ainult ükskord olemas ja tagasi ei tule, sama ajal, üks aasta tagasi ma veel et teadnud kõik et ma Eestis vaataksin võik kuhu ja kelega ma laheksin ja kõik neeid situatsioonid mis mul teiega oli.Kui vaatan tagasi ka märkan et sellise ajal, üks aasta tagasi ma veel polenud mõelnud et kunagi võiksin teha või õelda mittu koledaid asjad mida ma küll tegin, ma veel polenud niiplaju Eestis vadanud, oli kindlasti veel rohekem tagasihoidlik ja polunud veel niiplaju mis võikson siia Brasiilias kunagi teisteleõelda, aga oli siis akka palju asjad mis oli mul siis paremine kui nii jäätakse, rootine ja see ebakindliskus mis mul vahepeal oli tegi mind õelda palju asja mida ei tahtnud.

Need head ja pahad päevad perega on neid mis kõik rohkem jäätavad meie südamees kui tagasi tuleme, ma siin igatsan teid ikka kui palju on juhtunud, ma mõtlen et Eesti teiega oli üks väga hea kogemus ja olen siin hea meeles kui mõtlen minu vahetusaastast.

Palun saada vanaemale "palju õnne" ja Ema, Aivi, Kati, Liisu ja teistele "head naistepäv" :)

Palun, oleks hea kui saatakse mõni uudiseid, ikka kui midagi väga uus või erilist pole :)
Ja ütle mulle kui on mul Eesti Kelles mingit suur vigu või midagi millest aru ei saa ;)

Tervitusi kõigile
Teie Victor

(Autori tekst muutmata)
 

TAI vahetusõpilane Suwadee kohtub Eestimaaga

Tahtsin vahetusõpilaseks saada, nägin Tai YFU nimekirjas ka Eestit ja see tundus mulle väga huvitav, sest ma polnud Eestist varem midagi kuulnud. Otsustasin siia tulla, et õppida uut keelt ja kultuuri ning kogeda üksinda elamist võõras riigis. Arvan, et vahetusaasta annab mulle suurepärase kogemuse. Tailased ei tea enamasti Eestist midagi ning ka eestlaste teadmised Tai kohta piirduvad peamiselt Bangkoki ja Pattayaga. Paljud minu sõbrad Taist tunnevad nüüd huvi Eesti kohta, sest see on nende jaoks eksootiline. Kui ma jõudsin Eestisse, oli minu jaoks kõik väga uus ja erinev. Kui kuulsin inimesi eesti keelt kõnelemas, tundus see väga raske ja ma kartsin, et ma ei hakka midagi aru saama. Nüüd olen ma harjunud eesti keele ja siinse eluga. Mul on siin kõik olemas, mida ma vajan, ja mulle meeldib mu kodulinn Antsla. Mulle meeldivad eesti söögid, kohuke on väga hea. Vahel ma teen siin ka tai sööke. Olen ostnud siit ka soojad riided ja saapad, sest Tais pole selliseid, millega põhjamaa kliimas hakkama saada. Minu vahetuspere on mind väga hästi vastu võtnud ja aidanud mul eesti eluga kohaneda. Õpilased ja õpetajad mu koolis on väga meeldivad ja õpetavad mulle eesti keelt. Minu lemmiktund on kunstiõpetus ja samuti meeldib mulle siinne arhitektuur. Tahan tänada kõiki, kes aitavad mul siin elada.

Suwadee pere sõnutsi on tüdruk kohanenud väga hästi. Ta on väga avatud ja vastuvõtlik neiu. Tahab kõike teada ja õpib usinasti eesti keelt ning järjest rohkem püüab eesti keeles rääkida. Tahab kõike teha nii nagu meiegi. Samas on väga tore see, et kui meie räägime-õpetame talle midagi, siis samas ta selgitab meile, kuidas neil Tais seda tehakse. Hakkas õppima ka eesti rahvatantsu ning on juba koolis isadepäeva üritusel sellega ka esinenud.Nii erineva kultuuri puhul võiks ju arvata, et tuleb ette ootamatuid asju, kuid meie peres pole seda juhtnud. Küll aga mõningad vahvad seigad, mis tasuvad meenutamist: metsas mustikaid nähes oli meie tailanna väga üllatunud, sest neil on mustikad vaid supermarketites ja kalli raha eest,esimestel öökülmadel, läks õue katsus muru peal halla ja küsis: "Kas see ongi lumi?"kui ta tegi pilti kraadiklaasist välistemperatuuriga -1, näitasin paari aasta tagust pilti kraadiklaasist temp.-ga  -32 kraadi, ütles oo....ooo....oooooo!meeldiv üllatus oli, et ta võttis saunaskäigu omaks ning see meeldib talle tõeliselt ning lubas talvel pärast lavalkäiku lumme hüpata nagu meie seda teemeüllatunud oleme sellest, et ta sööb eesti sööke väga häst, ka. veriviorstVõime öelda, et meil on lihtsalt peres üks laps juures, kes igapäevaelus teeb ja toimetab  nagu meie pärislapsedki. Siiani oleme temalt saanud ainult positiivseid emotsioone.

 

Jasmin Bürger Saksamaalt: Elu Eestis

Mul on hea meeles, et mul oli võimalus minna Eestisse vahetusaastas, kuigi ma ei saanud ette kujutada alguses, et ma elan Eestis terve aastaseks! see oli üks maa, millest ma ei teadnud palju ja millest ma arvasin - nagu kõik inimesed minu ümbruses - et see on mahajäänud. Aga nüüd on see sama, mis ma seletan Saksamaal minu sõpradele, sugulastele ning õpetajadele, et Eesti on mitte nii, kuidas nad (ja kahjuks ka mina) arvasid: Eesti ei ole mahajäänud - vastupidiselt! ˇˇ Mulle meeldib Eestis just see, et saab läbi elada vastuolud: modernsus ning "vene" ajastu ülejäägud, linnad ning väikesed kohad, nagu küllad. Ja selle peale meeldib mulle, et Eesti on üks väike armas riik, kus elavad ainult umbes 30 inimest ruutkilomeetri kohta ja kus on väga palju loodus!

Minu sugalased, eriti minu tädi, olid väga murelikud ja ei saanud aru kuidas ma tahtsin minna Eestisse, mis asub Ida-Euroopas ning on tõenäoliselt mahajäänud, ja kus võib-olla ka Venemaa mõju avaldab. Aga mu vanemad, kes oli algusest väga hea meeles, et ma tahtsin minna Eestisse, proovisid nendega rääkida ja rahustada, kuigi see ei õnnestunud väga. Aga hiljemalt minu tagsipöördumisega peavad nad tunnistama, et Eesti ei ole nii nagu nad arvasid.! :D Ja ma rõõmustan juba selle üle, et ma saan nii palju Eestist rääkida, ka minu sõpradele, et nad tahavad kõik Eestisse tulla. :)

Mis mulle veel Eestist meeldib peale loodus, inimesed ning kultuur, mis annab sulle võimalus läbi elada vastuolud, on eesti keel! See kõlab nii ilusasti, nagu meloodia ja oli, ning ikka veel on, lõbus seda õppida. Mul ei ole eriti üks lemmik eesti keele sõna, kuigi ma saan võib-olla öelda, et "armastus" on väga ilus sõna, sellepärast, et ma tunnen huvi iga keeles selle sõna vastu, mis tähendab "armastus" - minu meeles näitab see kui ilus on üks keel, ja sa saad sellest sõnast alles siis õigesti aru, kui sa tunned kultuuri, mis kuulub keele juurde, kust see sõna tuleb.

Minu kõige naljakam (ja väga rumal) eksimus eesti keeles on see, et ma "kaneel" ja "kanep" segamini ajasin. See oli talvel ja kanep oli teema koolis, sellepärast mul oli see kogu aeg peas. Siis minu saksa pere saatis üks pakk isetehtud kaneeli-ploomimoosikaga. Ma tahtsin seda seletada ja kasutasin "kanep" "kaneeli" asemel, mu vahetuspere oli väga üllatunud ja kui nad mõistsid, et ma tahtsin tegelikult "kaneel" öelda, hakkasime naerda! :D

see on nii kahju, et see aasta on juba läbi! Aeg lendasid nii kiiresti, et see on peaaegu mõistatu, et on juba üks aasta mööda läinud! Seal on nii palju asju, mid jäävad igatsema Eestist: esiteks muidugi minu vahetuspere: Nad olid nii lahked, sõbralikud ning nagu üks teine pere, et see on raske lahkuda. seal olid ka mõnikord probleemid, aga me lahendasime need koos, ja just see ongi, mis on osa päris perest! Peale minu vahetuspere jääavad minu sõbrad igatsema, mis on eriti raske, kuna ma ei tea täpselt, millal ma saan need jälle näha, sest see on natuke keerulisem kui mu vahetusperega. Ja siis on veel minu kool: mu õpetajad olid väga toredat, vahetunnid olid pikkemad kui Saksamaal, ning seal olid gaderoobid olemas, mis ma kasutasin meelsasti ja ma ei tea nüüd enam, kuidas ma ilma neid üle elada saan! :D Viimane asi, mis mulle Eestist igal juhul igatsema jääd on Eesti loodus, mis ootab sind ukse ees!

Ma jään Eestist igastema minu eesti peret ja eesti sõpru, sest nendega ma olin ju peaaegu terve ajal koos. Eesti toitu jään ka igastema, sest see on nii hea. Kõige rohkem meeldib mulle kohuke, verivorst ja eesti piim. Eesti piim ei ole liiga rasvane ega liiga rasvavaba, ta on lihtsalt täuslik. Eesti rahvast meeldib mulle ka, et ta on nii spontaaselt ja ei pea kogu aeg täpselt olema. Ma arvan, et ma jään ka sauna igatsema, sest meil Saksamaal pole saun. Eesti koolist ma jään kindlasti „ekooli” igatsema. See on nii praktiline ja kiire ja igaüks saab koguaeg oma hindeid jne. vaatada. Üleüldse meeldib mulle, et Eestis saab tegelikult igal pool interneti ja saab kõik asju internetis ära teha.

(Autori tekst muutmata)

 

Magdalena Saksamaalt – mõtisklusi Eesti teemal

Mida arvasid sõbrad, kui said teada, et lähen Eestisse?
Minu sõbrad ei saanud aru, mida mina siin tahan. Võõras keel, väike maa, vaesus oli kõik mida nad Eestis mõtlesid. Minu arust „viga” polnud Eestist vaid sellest, et ma ei lähe Ameerikasse või teisele maale kus räägitakse inglise keelt. Kui ma nüüd tagasi tulen räägin ma keelt mida nemad ei oska, ja see ei meeldi neile. Aga ikkagi peavad nad väga, et ma tegin seda mida ma tahtsin, ja mitte seda mida nemad ütlesid.

Lemmiksõna eesti keeles
Minu lemmiksõnad eesti keeles on päikesepaisteline, tõenäoliselt, peaaegu ja normaalne.

Väikesed Lood
Alguses sõitsin sõbrannaga bussiga koju ja ta proovis mind „õ-tähte” õppetada. Ma pidin koguaeg „õde” ütlema, aga see kunagi ei tulnud õigesti välja. See oli päris naljakas, sest ma ei teanud mida valesti tegin.
Minu klassis oli alati nii, et keegi ei öelnud sõimusõnu kui mina olin toas, sest nad ei tahtnud, et ma tulen koju ja räägin ainult sõimusõnadega. See oli küll kena, aga ma tahtsin ju ka neid ropp sõnu õppida.

Kui minu klassis on õpilasel sünnipäev tulevad kõik ja kallistavad teda. Esimesel korral oli see minu jaoks väga imelik, sest ma ei ole sellega harjunud. Ma seisin klassis, ja ma ei saanud aru mis toimub, sest kõik seisid reas ja läksid sünnipäevalapse mööda ja õnnitlesid teda. Nüüd olen aga sellega harjunud ja mulle meeldib see komme, sest nii saavad kõik oma õnnitused edasi öelda.  
Alguses olin natuke segaduses pärast kooli. Kui meie viimane tund lõppes, läksid kõik lihtsalt ära. Keegi ei öelnud „tsau” või „homseni”. Ma mõtlesin, et ma ei meeldi neile, ja nad ei taha midagi minuga teha. Aga natuke aega pärast sain aru, et eestlased on nii. Nad ei viitsi hüvasti öelda kui nad näevad üksteist järgmisel päeval või nädalal.

Magdalena Loske, Saksamaalt

(Autori tekst muutmata)

 

Isabell Saksamaalt – mõtisklusi Eesti teemal

Mida arvasid sõbrad, kui said teada , et lähed Eestisse?
Esimesed küsimused:
1)Kus see asub?
2)Mis keeles nad räägivad seal?
3)Kas sa üldse oskad vene keelt?Muidu sa ei saa nendega räägida?
4)Kas neil interneti on?
Minu sõbrad vaatasid suurede silmadega minule ja nende näodes sain ma lugeda : Mis asi Eesti on?Ma olin alati nii rõõmsalt kui keegi vähemalt teadis kus see maa asub.Tihti õeldi minule, et: „Ole ettevaatlikult!Eestis on kindlasti ohtlik.See onju nii lähedal Venemaal.”Kõik mõtlesid et Eestis on täpselt nagu Venemaal.

Lemmiksõna Eesti keeles?
Eesti keeles on nii palju vahvaid sõnu, näiteks
-    Jäääär
-    Kõik sõnad, kus „r” rollitakse
-    Lause : „Sõidan tasa üle silla” (Võistlus kõige ilusam keel)
-    Eesti kõige pikem sõna : KUULILENNUTEETUNNELILUUK (saab ka teistpidi lugeda)
-    Rongi rattad ragisevad
-    Pagari piparkoog
Kuna ma elan Võrus, õpisin ma ka natuke võru keelt, mis toi meile hästi palju nalja.
-    Plika= tüdruk
-    Tsura= poiss
-    Putsunutsia= tolmuimeja
-    Küsimus: Kun um tu lump kun kunna umma? = Kus on see tiik, kus on konnad?
Vastus : Tan saman sanna mann! = Siin samas sauna juures.

Milliseid naljakaid eksimusi tegid alguses eesti keeles?
Ühel päeval kirjutasin koolis näljapäev, mitte neljapäev.Nii et neljapäev on nüüd selline päev kus kõik kõhad on tühjad.
Mina üllatasin oma eesti vennale tihti uute sõnadega, mis ma temale mõnidel hetkedel ütlesin, näiteks: jonnipunn, memmekas, laiskvurst ja unimüts.Ta veel ei tea, kus ma need sõnad õpisin.
Ma räägisin oma klassikaaslastega saksa keele tundis eesti ja saksa toitust ja ütlesin et: „Eestis süüakse hästi palju liha.Alles mõned päeva tagasi pidin ma oravavurst proovima.Minu eesti isa ütles, et kõik eestlased söövad, sest teil eestis on nendest hästi palju”.Klassikaaslased vaatasid imestatud.Mis asi on oravavurst?Lõpuks tuli välja et ma ei söönud orava- aga kobravurst.Oli üks väga lahe tund.

Mida jääd Eestist igatsema?  
Eestist jään väga palju igatsema.Sel aastal õpisin see maa nii lähedalt tundma.Kõige rohkem jään oma pere ja sõbrad igatsema.Samuti hästi palju väkseid asju , millised saksamaal ei ole.Toon väiksed näided:
-    Ilus eesti loodus kus saab alati rahu leidma.Sa vaatad reisis autoaknast välja ja näed põllu peal rebast, kitset, kurgut ja isegi põdrat.
-    Kingade vahetus koolis.Palju parem kui sa ei pea terve päev väljakingadega koolis istuma.
-    Nii palju erinevaid keeleid televiisoris
-    Sõprus õpilaste õpetajatele vahel
-    Lihtsalt reisid välismaale tegema et poes käia
-    Eesti toit.Eriti Kohuke, piim 2.5 % ja Hapukoor igal pool sees
-    Suured vahetunnid koolis kus meie sõbradega jalutasime läbi koolihonest ja ajasime juttu
-    Sauna.Ma hakkan kindlasti kodus saun ehitama.
-    Nädalavahetusedel maale sõitma

Isabell Hosbach Saksamaalt
(Autori tekst muutmata)