KKK
- Tahaks minna vahetusõpilaseks, kuid ei oska kuskilt peale hakata. Mida pean kõigepealt tegema?
Kõigepealt tuleb täita taotlemisdokumendid ning saata need YFU Eesti Tallinna kontorisse. Järgnevalt kutsume Sind Valimispäevale, kus teeme grupitöid ja intervjuusid. Vastava koolituse läbinud endised vahetusõpilased vaatavad, kas oled küps välismaal õppimiseks. Valimispäeva positiivsel läbimisel on sul võimalus sõlmida leping ning oledki YFU vahetusõpilane.
- Millal oleks see õige aeg saata ära taotlemisankeedid?
Alati on kõige parem aeg ankeedi saatmiseks võimalikult vara. Kui soovid minna vahetusaastale õppeaasta algusest ehk septembrist, siis oleks kõige parem saata ankeedid juba aasta varem, sügisel. Sellisel juhul on sul rohkem võimalusi vahetusmaa valikul. Näiteks on mõnede populaarsete maade puhul nagu Austraalia, Uus- Meremaa ja Jaapan lepingud tehtud isegi kaks või poolteist aastat enne vahetusaastale minekut. See, et sa dokumendid saadad ja Valimispäeva läbid, ei kohusta sind kohe lepingut tegema. Seda saad teha just sellel ajal, kui sina õigeks pead.
- Kas õpilasvahetusesse on võimalik ka koos sõbraga minna? Ühte perre või ühte linna?
YFU tavaliselt ei pane ühelt maalt tulevaid õpilasi ühte linna või külasse, veel vähem ühte peresse. See on õpilaste enda kiirema kohanemise pärast, sest enda kultuurist pärit kaaslasega suhtleksite oma kultuurile vastavalt ning omas keeles. Kui oled iseseisvalt uues kultuuris, siis õpid kiiremini ja paremini kohaliku keele ning saad kiiremini tuttavaks vahetusmaa kultuuriga.
- Millistesse osariikidesse/linnadesse oleks võimalik õppima minna, kas näiteks Californiasse/Pariisi oleks võimalik?
Seda, kuhu osariiki või kuhu linna sa lähed, ei saa enne teada, kui sulle on leitud pere. Seega võid sattuda USA või Prantsusmaa erinevatesse nurkadesse. Tavaliselt ei panda YFU õpilasi suurlinnadesse, kuna need on ohtlikumad kui väikelinnad.
- Tahtsin küsida, kas on mõtet teile ankeeti saata, kui ma vahetusaasta jooksul 19 saaksin?
YFU-l on koostöö erinevate riikidega ning olenevalt vahetusmaast on kehtestatud vanusepiirangud. Seega küsi infot vastava maa vanusepiirangu kohta meie programmispetsialistidelt. Kui oled natukene vanem kui programmimaal kehtestatud, siis saab paljude riikide puhul vahetusmaaga läbi rääkida. Mõne maa puhul on vaja kirjutada lisaks motivatsioonikiri.
- Kas välismaale saab minna õppima ainult keskkoolis või võin ma 15-aastaselt ka üheksandas klassis sinna minna?
YFU programmides ei ole oluline, kas oled keskkoolis või põhikoolis. Oluline on, et sinu vanus vastaks vahetusmaa kehtestatud reeglitele.
- Mis ajaks peab programmitasu makstud olema?
Programmitasu peab olema makstud enne vahetusaastale minekut. Selle, millal täpselt ja milliste osadena maksate, lepite kokku lepinguvestlusel meie tegevdirektoriga.
- Mille järgi stipendiumisaajaid valitakse?
YFU programmi puhul on võimalik saada stipendium, kui sa tahad minna Euroopa riikidesse või riikidesse, kus YFU Eesti õpilased pole enne käinud. Stipendiumikandidaadiks valivad sind endised vahetusõpilased Valimispäeval. Kui jätad endast positiivse mulje ning põhjendad intervjuul ära, miks Sina oled õige kandidaat stipendiumile, on sul võimalus see saada. Kui oled valitud stipendiumikandidaadiks, pead kirjutama väikese projekti, kus põhjendad, miks see stipendium peaks Sinule antama. Edasise otsuse teeb stipendiumiintervjuul stipendiumikomisjon.
- Olen huvitatud vahetusõpilaseks hakkamisest, kuid tekkis selline küsimus, kas on mingisugune võimalus, et Eestisse tagasi tulles ei peaks jääma klassi kordama?
See, kuidas sina enda õppimise korraldad, on Sinu ja Sinu kooli vaheline kokkulepe. Suurem osa õpilasi on siiamaani jätnud klassi vahele, kuid on ka neid, kes on õppinud ette või vahetusaastal olles. Samas ei ole see kõige kergem, sest vahetusaastal tahad ikka sealsetest kogemustest viimast võtta.
- Kui olulised on hinded programmi pääsemiseks?
YFU Eesti programmikriteeriumiks on kehtestatud, et Sul ei tohi olla tunnistusel kahtesid. Hinded on erinevatel YFU maadel erineva tähtsusega. Ameerika Ühendriikides pannakse hinnetele väga palju rõhku ning sinu keskmine hinne akadeemilistes ainetes (tuleb välja arvata kehaline kasvatus ja käsitöö jne.) peab olema vähemalt 3,6 ning tunnistusel ei tohi olla kahtesid. Samas Ladina-Ameerika ja Aafrika riigid ei pane jälle hinnetele nii suurt rõhku.
